News

Eesti Betooniühingu eestvedamisel valmimud betoonpindade juhend  „BÜ4: Betoontarindite pinnad“ annab soovitusi kvaliteedikokkulepeteks ning pakub inspiratsiooni, tutvustades tänapäeval betooniga saavutatavaid arhitektuurilahendusi. Maru Betoonitööd panustas nii sisulise töö kui ka piltidega tehtud töödest.

Juhendi koostamisel osalenud Maru Betoonitööde juhi Taavi Varbi sõnul sai uue juhendi koostamise ajendiks praktiline vajadus, mis ilmnes selgelt juba 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehituse käigus, sest olemasolev 2010. aastast pärinev juhend ei vastanud enam kaasaegsetele ehitusplatsi praktikatele. Toonane juhend oli sisuliselt soomekeelse materjali otsetõlge, mis omakorda põhines aegunud lähteallikatel. Varb märkis, et Eestis on tänapäeval tegelikult soomlastest isegi rohkem kogemusi ja ka suurem valik ilusaid eksponeeritud betoonpindasid.

Kvaliteet on kokkuleppe küsimus

Kolm aastat tegutsenud töörühm – kuhu kuulusid betoonitööde ettevõtete, tehnilise järelevalve, projekteerijate, raketiste tarnijate ja teiste osapoolte esindajad – jõudis ühisele arusaamale, et betoonpindade kvaliteet ei ole absoluutne väärtus, vaid kokkuleppe küsimus.

Juhendi läbivaks mõtteks on arusaam, et ühtset ja universaalset A‑ või B‑klassi standardit ei ole tänapäeval enam võimalik ega mõistlik rakendada. Kvaliteeti määrab tellija ja arhitekti rahulolu ning BÜ4 juhend on mõeldud konkreetsete betoonpindade kvaliteedi määratlemise ja selgete kokkulepete sõlmimise aluseks.

Juhend on suunatud kõigile betoonkonstruktsiooni valmimisega seotud osapooltele: tellijatele, arhitektidele, pea- ja alltöövõtjatele, tarnijatele ning platsitöölistele. Töörühm tutvus ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Inglismaal kasutusel olevate juhenditega ning selgus, et betoonpindade klassidesse jaotamine ei ole rahvusvaheliselt levinud praktika. Uue BÜ4 juhendi tugevus seisneb selle vastavuses tänaste Eesti ehitusplatside tegelikele tingimustele, töövahenditele ja materjalidele.

Betoon kui ehe ja aus viimistlusmaterjal

Juhendis on kasutatud rohkelt kohalikke objekte ja fotomaterjali ning sisuliselt toimib see arhitektide, tellijate, peatöövõtjate ja betoonitööde teostajate jaoks praktilise tootekataloogina. Ebamääraste kvaliteediklasside asemel saab juhinduda konkreetsete, Eestis valminud objektide näidetest. Esindatud on mitmed silmapaistvad betoonarhitektuuri näited, sealhulgas Rocca al Mare Erakool, Ülemiste hotelli valgest betoonist baarilett, punast betooni kasutav Metropoli hotell, TTP hoone Pirital ning Eesti Kunstiakadeemia hoone, aga ka mitmed korterelamud ja eramud.

Betoon on looduslikest lähteainetest inimeste poolt valmistatud ja paigaldatud ehitusmaterjal, mistõttu on teatud kõrvalekalded absoluutsest ideaalist paratamatud ning annavadki betoonpindadele nende eheda iseloomu. “Kui rahvusvahelises praktikas on eksponeeritud betoonpindu sageli üle töödeldud, siis Eestis on julgetud kasutada betooni nii konstruktsiooni‑ kui ka viimistlusmaterjalina – ning just seda käsitlust uus BÜ4 juhend põhjalikult avab,” sõnas Taavi Varb.

 

 

Kalevi jahtklubi hoone, Aasta Betoonehitus 2024: